Aastast Noa laev on olnud arvutitel liiga vähe ressurssi. Üks vanemaid piiranguid on kindlasti mälu maht. Seetõttu on ka välja töötatud meetodid mälu kokku pakkimiseks. Kaheksa- ja üheksakümnendatel pidavat kuum kaup olema.
Siis aga läksid arvutid võimsamaks ja mälud odavamaks. Mälu kompressioon polnud enam nii vajalik.
Kuivõrd aga loodus tühja kohta ei salli (isegi mitte nutiseadme muutmälus), siis on programmeerijad ajaga kaasa läinud ja tänapäeval on tüüpiline kirjutada programmid kõik selliselt, et nad kogu saadaval mälu mahu ära kasutaksid.
Appi tuleb zram. zram loob mälu sisse swap seadme, tüüpiliselt 3 kordse tihendusega. See tähendab, et kui näiteks võtta zram suuruseks 1GB, siis selleks kasutatakse arvuti muutmälus umbes 333MB. Võit umbes 665MB. Seejuures tuleb ka arvestada, et kuna see on kokku pakitud mälu, siis selle kasutamiseks on protsessoril vaja tööd teha. Üldiselt peaks protsessor sellega kiiremini hakkama saama, kui näiteks kõvaketas saaks swap üesandega hakkama. Kindlasti leidub elegantsemaid lahendusi, aga mina sättisin ta üles selliselt, et salvestasin failid /etc/local.d/zram.start ja /etc/local.d/zram.stop
#!/bin/bash modprobe zram # zram suurus (GB), maksimaalne mälu kasutus selleks on 1/3 antud suurusest. SIZE=8 echo $(($SIZE*1024*1024*1024)) > /sys/block/zram0/disksize mkswap /dev/zram0 swapon /dev/zram0 -p 10
#!/bin/bash swapoff /dev/zram0 echo 1 > /sys/block/zram0/reset modprobe -r zram
Ja tegin need failid käivitatavaks.
# chmod +x /etc/local.d/zram.*